Niinii
Mul on oma toakaaslasest päris kahju, sest ta peab iga hommik kuulama mu tunniajalist ärtatuskella helinat. (siinkohal tervitan Kirket) See hommikune ärkamine pole üldse minu jaoks.
Mul hakkab iga päev umbes kell 9 kool ja siis ma olen koolis olnud kella 6ni. (noo tegelt ma nii palju ka siin ei studeeri, aga lihtsalt vahepeal on pausid, siis olen sporti teinud ja kooli jäänud). Koolis mulle muidu väga meeldib- hästi interaktiivne. Noo osades klassides on muidu ikka vana hea, et räägime "mitte millestki" nagu kommunikatsiooniainetele kohane, aga noo üldjoontes on teemad huvitavad ja palju uusi ideid saab. Ja kõik on väga entusiastlikud- eks see annab ka palju juurde.
Pidudel olen ka ikka käinud, aga nii rahulikult. Eile oli selline suurem peoke, kus ma sattusin ühe Azerbaidžaani noormehega rääkima Vene-Gruusia sõjast, mis lõppes sellega, kuidas me mõlemad seletasime, et "JAAA-JAA. Lääne-Euroopa ei saa sellest kunagi aruuu. Ainult MEIE saame". Eesti- Azerbaidzaan, poteitõu-potaato.
Ahjaa mul hakkab järgmine nädal vahaeg. Huvitavad süsteemid- 2 nädalat koolis ja siis väike breik. Tahaks kusagile reisida, aga peab seda raha ka silmas pidama. Võitke nüüd keegi lotoga kähku raha ja saatke mulle ka. jeesjees
Käisin Groningeni muuseumis ka. Ma ei saa midagi sinna parata, aga ma olen vist liiga realistlik inimene, et sellele abstraktsele kunstile pihta saada (või siis olen liiga vaimuvaene). Noo midagi sinna Picasso kanti oli see- kõige meeldejäävam eksponaat oli katkine auto, mille taga oli noormehe kuju, kelle peenis oli auto vastas. what?
Muidu siin vanaviisi- toakaaslane kasvatab kanepit potis- päris kiirelt kasvavad need kanepitaimed muuseas. Meil siin terves majas on konstantne kanepilõhn. Aga ma siin kohalikega rääkides olen aru saanud, et hollandlased ise ei tee väga palju kanepit- ainult siis kui head und on vaja:) (noo eks see mudiugi jälle sõltub inimestest). Aga siin need vahetusüliõpilased vist lähevad rohkem hulluks selle koha pealt, et saab legaalselt suitsetada.
Eile oli selline poolimelik juhtum. Olin enda toas- nautisin oma tuimpsi-panemise aega ja uimerdasin ringi. Siis äkki keegi koputab uksele. Noo ja siis seal on üks kutt, keda ma olen klubis ringi kakerdades 2 korda näinud ning kes enam-vähem teadis, kus ma elan ja siis tuli maja alla mind otsima. Ja siis küsis, et kas teate, kus KRUUT elab ja siis kaks tüdrukud minu majast lasid ta sisse. Ütles, et mul oli maailma suurim naeratus klubis ja tahtis mind veel näha. Ta muidugi vabandas ette ja taha, et ta ei taha üldse stalker olla. Ja noo ma olin lihtsalt väga kohmetu. Noo tegelt ta oli ka jumala okei ja tundus selline siiras. Aga noo ma ei tea- ma tundsin end lihtsalt kergelt ahistatuna:D.
votvot. Kergelt kaootiline jutt tuli, aga tervitan teiiid!
Krõõda
Thursday, February 18, 2010
Sunday, February 14, 2010
Rääkisime eile pikalt selle üle, kui naljakas on see, et rahvuste stereotüübid- sakslased on täpsed/organiseeritud, mehhiklased ja hispaanlased ekstraverdid ja soojad jne., lähevad päris hästi kokku inimestega, keda ma olen siin kohanud. Üleeile rääkisin ühe usa tsikiga, kes rääkis sellest, kuidas tema iga aasta keskkoolis ballil käis (4 aastat siis) ja kuidas ta iga korra peale umbes 1000 dollarit kulutas. Samas on kuidagi ka tobe üldistada, sest inimese isiksused on siiski erinevad.
Kõige erinevaid ja samas millegi poolest sarnaseid inimesi olen ma kohanud siin Türgist. Esimesel päeval siin kohtusin ma ühe Türgi poisiga, kes siin õppinud jubaa 2 aastat ja nüüd ta tüütab mind iga päeb. Läheb vist natukene sinna orkuti-türgi-sõprade kategooriasse. Siis teine Türgi poiss oli aga hoopis vastupidine- malbe, viisakas, tagaihoidlik, igatses pere ja sõpru Türgist ning imestas L-Euroopa kultuuri üle. Järgmine Türgi tüdruk tegi viimane kord mõnuga tekiiila-shotte ja rääkis, kuidas ta oma vanematele mastrubeerimisega vahele jäi. Huvitav punt need türklased- seinast seina, aga samas nagu nende kergelt naiivne suhtumine ümbritsevasse on siiski sarnanane. Kuidagi teistmoodi asjadest arusaamine. Ma ei oska seda väga hästi seletada ja ilmselgelt minust kirjanikku ei saa. Aga noo kui ma Seattles õppisin, siis ma sain tuttavaks ühe Indoneesiast pärit tüdrukuga, kes oli tõsiselt tark ja ambitsioonikas tüdruk. Aga samas oli kuidagi jälle väga naiivne suhtumine ümbritsevasse- või kõik oli kuidagi must-valge. Ma ei tea, kas nii on õige öelda, aga võib-olla on see sotsiaalse kriitilise analüüsivõime puudumine. (Väga normaalselt mõtlen muidugi termineid välja siin)
Ma suvel kohtusin Kreekas ühe hästi sümpaatse portugaallasega, kes näiteks arvas, et tema tulevane pruut peab kindlasti olema ka portugaalllane, sest alati jääb teises kulutuuriruumis üles kasvanud inimestega puudu midagi- kas ei saada täpselt naljadest aru või mingi "asi", mis jääb täielikus enesemõistmisest puudu. Isegi kui viimane oskab ladusalt keelt. Ma nõustun. Kuigi me lõpuks jõudsime järeldusele, et ega see mehe/naise valimine just kõige ratsionaalsem tegevus siiski ei ole.
Veel olen ma tähele pannud, kui mõjutatavad inimesed on ja samas ka väheinformeeritud. Rääkisime majanduskriisist ja näiteks hispaanlased ja osad hollandlased arvavad, et majanduskriis on põhjustatud euro kasutuselevõtust- kuidas tänu sellele läks kõik kallimaks. Arutlesime hispaanlastega eelmine nädal Euroopa Liitu kuulumise üle ja kõik argumendid hakkasid sellega, et "aga MEIE ajalehes öeldi hoopis nii...". Hispaanlased on muidugi üldse väga kirglikud kaitsma enda seisukohti- emotsioonid laes ja pabahhh. Türklased on veendunud, et Euroopa on nende vastu ja me kiusu pärast ei taha neid Euroopa Liitu. See, et Türgi väed on Küprosel ja muud asjaolud ei ole üldse argumendid. Samas ma ei teadnud,et türklased peavad ise EL riikidesse minekuks viisat taotlema ja üleüldse reisimine on väga suur probleem- nad peavad saama kutse kellegilt sihtriigist, et üldse viisat taodelda. Aga meie saame Türki juu väga lihtsalt reisida. Eks tuleb hakata hindama seda, et Eesti on jõudnud sinna punkti, kus saab väga lihtsalt Soome ehitajaks minna.
Kohalikku klatshijakõmu ka: 1) mu toakaaslasel on peika- 2 nädalat väga kiire töö, 2) mu apeslinimahl läks külmkapis ümber
(ja ma tean, et kirjavead ja valed lausekonstrukutsioonid häirivad silma, aga ma tõesti ei viitsi nii palju süveneda (Maarit- mu kallis refrent- andesta mulle mu patud)
Olge mõnusad
krõõdashmõõda
Kõige erinevaid ja samas millegi poolest sarnaseid inimesi olen ma kohanud siin Türgist. Esimesel päeval siin kohtusin ma ühe Türgi poisiga, kes siin õppinud jubaa 2 aastat ja nüüd ta tüütab mind iga päeb. Läheb vist natukene sinna orkuti-türgi-sõprade kategooriasse. Siis teine Türgi poiss oli aga hoopis vastupidine- malbe, viisakas, tagaihoidlik, igatses pere ja sõpru Türgist ning imestas L-Euroopa kultuuri üle. Järgmine Türgi tüdruk tegi viimane kord mõnuga tekiiila-shotte ja rääkis, kuidas ta oma vanematele mastrubeerimisega vahele jäi. Huvitav punt need türklased- seinast seina, aga samas nagu nende kergelt naiivne suhtumine ümbritsevasse on siiski sarnanane. Kuidagi teistmoodi asjadest arusaamine. Ma ei oska seda väga hästi seletada ja ilmselgelt minust kirjanikku ei saa. Aga noo kui ma Seattles õppisin, siis ma sain tuttavaks ühe Indoneesiast pärit tüdrukuga, kes oli tõsiselt tark ja ambitsioonikas tüdruk. Aga samas oli kuidagi jälle väga naiivne suhtumine ümbritsevasse- või kõik oli kuidagi must-valge. Ma ei tea, kas nii on õige öelda, aga võib-olla on see sotsiaalse kriitilise analüüsivõime puudumine. (Väga normaalselt mõtlen muidugi termineid välja siin)
Ma suvel kohtusin Kreekas ühe hästi sümpaatse portugaallasega, kes näiteks arvas, et tema tulevane pruut peab kindlasti olema ka portugaalllane, sest alati jääb teises kulutuuriruumis üles kasvanud inimestega puudu midagi- kas ei saada täpselt naljadest aru või mingi "asi", mis jääb täielikus enesemõistmisest puudu. Isegi kui viimane oskab ladusalt keelt. Ma nõustun. Kuigi me lõpuks jõudsime järeldusele, et ega see mehe/naise valimine just kõige ratsionaalsem tegevus siiski ei ole.
Veel olen ma tähele pannud, kui mõjutatavad inimesed on ja samas ka väheinformeeritud. Rääkisime majanduskriisist ja näiteks hispaanlased ja osad hollandlased arvavad, et majanduskriis on põhjustatud euro kasutuselevõtust- kuidas tänu sellele läks kõik kallimaks. Arutlesime hispaanlastega eelmine nädal Euroopa Liitu kuulumise üle ja kõik argumendid hakkasid sellega, et "aga MEIE ajalehes öeldi hoopis nii...". Hispaanlased on muidugi üldse väga kirglikud kaitsma enda seisukohti- emotsioonid laes ja pabahhh. Türklased on veendunud, et Euroopa on nende vastu ja me kiusu pärast ei taha neid Euroopa Liitu. See, et Türgi väed on Küprosel ja muud asjaolud ei ole üldse argumendid. Samas ma ei teadnud,et türklased peavad ise EL riikidesse minekuks viisat taotlema ja üleüldse reisimine on väga suur probleem- nad peavad saama kutse kellegilt sihtriigist, et üldse viisat taodelda. Aga meie saame Türki juu väga lihtsalt reisida. Eks tuleb hakata hindama seda, et Eesti on jõudnud sinna punkti, kus saab väga lihtsalt Soome ehitajaks minna.
Kohalikku klatshijakõmu ka: 1) mu toakaaslasel on peika- 2 nädalat väga kiire töö, 2) mu apeslinimahl läks külmkapis ümber
(ja ma tean, et kirjavead ja valed lausekonstrukutsioonid häirivad silma, aga ma tõesti ei viitsi nii palju süveneda (Maarit- mu kallis refrent- andesta mulle mu patud)
Olge mõnusad
krõõdashmõõda
Friday, February 12, 2010
Oo tere päfka jälle!!! (ma teen seda Berti päevikute värki- mu huumorisoon on muidugi fantastiline)
Aga tegelikult ma tahtsin lisada, et ma nägin täna Red Bulli kastiga autot ja ma läksin kohe ülirõõmsaks.Tekitas kohe sellise tunde, et läheks poodi Starterit ostma. Tegelt tervitaaan oma lühikese postitusega Mikut!!! Kohe suur igatsus tuli!
Aga tegelikult ma tahtsin lisada, et ma nägin täna Red Bulli kastiga autot ja ma läksin kohe ülirõõmsaks.Tekitas kohe sellise tunde, et läheks poodi Starterit ostma. Tegelt tervitaaan oma lühikese postitusega Mikut!!! Kohe suur igatsus tuli!
ooh Tere päevik!!!!
Jäin siin vahepeal natukene haigeks. Esmaspäeval oli siiis väike palaviku-poiss ja tegin suure unetiiru. Teistel oli väga mõnus pidu olnud muidugi- aga Krõõt pidi puhkama!
Igaljuhul siis teisipäeval käisin koolis. Kool on naljakas. Tunniplaani järgi peaks osad tunnid kestma 3 tundi, aga tegelt kestavad poolteist. Esimesse tundi jõudsin soliidse pooletunnise hilinemisega, siis istusin seal veel pool tundi, siis õpetaja ütles,et tehke nüüd tunni-ajane kohvipaus ja saage üksteisega rohkem tuttavaks. Väga okei. Mu kursusel on ma arvan mingi 25 inimest- osad on vahetusõpialsed ja osad on hollandlased. Loengud toimuvad inglise keeles ja kogu kursuse vältel õpime me grupidünaamiakt ja kuidas korrralda rahvusvahelist üritust. Ehk siis kursuse lõpus peame me korraldama suure ürituse, kus peame ise raha koguma jne. Praegu hakkkame turuuuringutega tegelma ja jaotusime kuute gruppi ning uurime, mida inimised tahavad kasutades semistrukteeritud ja süvaintervjuusid (nagu TÜ-s MKUM). Ühesõnaga tegemist on ülimalt praktilise kursusega ja kõik ained on omavahel tihedalt seotud.
Õppejõud räägivad,et jube raske on ja me peame hästi paju pingutama ning väga stressirohke- ma ei tea, ei tundu nii raske, aga noh eks paistab. Vast erinev on võrreldes Tartu Ülikooliga, et siin peab iga nädal midagi tegema. Aga noh prageu on kõik uus ja värkse ja ma ei hakka nüüd veel oma suurepärast eksperthinnangut andma.
Teisipäeva õhtul käisin kinos mingit Hollandi uisufilmi vaatamas. Väga Hollywoodilik vähemalt. Pärast käisiME mingis baaris kaarte mängimas. Ninniiii...a see käik ei tulnud mulle üldse kasuks, sest kolmapäeval kooli minnes mõtlesin,et jälle nii haige on olla. Ja siis tagatipuks hakkas mu parem silmake valutama. Aga noo selleks hetkeks oli mul tõesti juba kõrini, et ma olen siin haige, sõrm on sidemes, ja üks silm on friik. Nii et ma otsustasin siiski välja minna (ma tean, ma olen nii vapper)
See oli ka muidugi omaette huvitav kogemus. Mind kisti esimesse intriigi ka ja kuna ma olin väga ülevoolavas ja rõõmsas tujus, siis ma ei viitsinud väga süveneda ja kakerdasin niisama ringi. Kinkisin ühele soomlasele oma ühe kinda (ma olen ilmsegelt väga romantiline), aga noo strateegilsielt väga suur viga- ühe kindaga tiba niru ringi käia.
Jõudsin siis suurepäraselt kell 7 hommikul koju ja mõtlesin, et teeen väikse tunni ajase uinaku ja siis oleks pidanud kooli poole tõttama. Vähemalt ma olin suur optimist. Ärkasin siis kell 12 üles, hakkasin kohe süümepiinu tundma ja mõtlesin, et pidin ühe tüdrukuga oma majast koos kooli minema, et ta oleks võinud mind ka siis üles äratada. Aga noh hiljem selgus, et see tüdruk ei jõudnud ka kusagile. Mu silm oli ka normaalselt paistes nagu keegi oleks peol peksa saanud või midagi. Samas ma ütlen- kunagi ei tasu midagi välistada.
Paeguseks on see raske ja väsitav koolinädal läbi saanud ja nüüd peab Krõõt hästi palju puhkama:D.
Suuuuuured tervitused
Igaljuhul siis teisipäeval käisin koolis. Kool on naljakas. Tunniplaani järgi peaks osad tunnid kestma 3 tundi, aga tegelt kestavad poolteist. Esimesse tundi jõudsin soliidse pooletunnise hilinemisega, siis istusin seal veel pool tundi, siis õpetaja ütles,et tehke nüüd tunni-ajane kohvipaus ja saage üksteisega rohkem tuttavaks. Väga okei. Mu kursusel on ma arvan mingi 25 inimest- osad on vahetusõpialsed ja osad on hollandlased. Loengud toimuvad inglise keeles ja kogu kursuse vältel õpime me grupidünaamiakt ja kuidas korrralda rahvusvahelist üritust. Ehk siis kursuse lõpus peame me korraldama suure ürituse, kus peame ise raha koguma jne. Praegu hakkkame turuuuringutega tegelma ja jaotusime kuute gruppi ning uurime, mida inimised tahavad kasutades semistrukteeritud ja süvaintervjuusid (nagu TÜ-s MKUM). Ühesõnaga tegemist on ülimalt praktilise kursusega ja kõik ained on omavahel tihedalt seotud.
Õppejõud räägivad,et jube raske on ja me peame hästi paju pingutama ning väga stressirohke- ma ei tea, ei tundu nii raske, aga noh eks paistab. Vast erinev on võrreldes Tartu Ülikooliga, et siin peab iga nädal midagi tegema. Aga noh prageu on kõik uus ja värkse ja ma ei hakka nüüd veel oma suurepärast eksperthinnangut andma.
Teisipäeva õhtul käisin kinos mingit Hollandi uisufilmi vaatamas. Väga Hollywoodilik vähemalt. Pärast käisiME mingis baaris kaarte mängimas. Ninniiii...a see käik ei tulnud mulle üldse kasuks, sest kolmapäeval kooli minnes mõtlesin,et jälle nii haige on olla. Ja siis tagatipuks hakkas mu parem silmake valutama. Aga noo selleks hetkeks oli mul tõesti juba kõrini, et ma olen siin haige, sõrm on sidemes, ja üks silm on friik. Nii et ma otsustasin siiski välja minna (ma tean, ma olen nii vapper)
See oli ka muidugi omaette huvitav kogemus. Mind kisti esimesse intriigi ka ja kuna ma olin väga ülevoolavas ja rõõmsas tujus, siis ma ei viitsinud väga süveneda ja kakerdasin niisama ringi. Kinkisin ühele soomlasele oma ühe kinda (ma olen ilmsegelt väga romantiline), aga noo strateegilsielt väga suur viga- ühe kindaga tiba niru ringi käia.
Jõudsin siis suurepäraselt kell 7 hommikul koju ja mõtlesin, et teeen väikse tunni ajase uinaku ja siis oleks pidanud kooli poole tõttama. Vähemalt ma olin suur optimist. Ärkasin siis kell 12 üles, hakkasin kohe süümepiinu tundma ja mõtlesin, et pidin ühe tüdrukuga oma majast koos kooli minema, et ta oleks võinud mind ka siis üles äratada. Aga noh hiljem selgus, et see tüdruk ei jõudnud ka kusagile. Mu silm oli ka normaalselt paistes nagu keegi oleks peol peksa saanud või midagi. Samas ma ütlen- kunagi ei tasu midagi välistada.
Paeguseks on see raske ja väsitav koolinädal läbi saanud ja nüüd peab Krõõt hästi palju puhkama:D.
Suuuuuured tervitused
Monday, February 8, 2010
Algus
HELLOSHMELLO HOLLANDIMAALT!
Ma teen selle järjekordse katse välismaal olles blogi hakata pidama. Ma vähemalt üritan olla tulbi ja seda reaalselt ka täita. Läksin siis tohe pooleks aastaks Hollandisse.
Ma olen siin olnud nüüd juba tervelt nädal aega ja ma olen märganud paari asja:
1) Hollandlastel on mingi imelik jalgrattafetish ja jalutamine 15 minutit tundub jube kummaline.
2) Kui sa oled klubis/baaris/pubis, siis tuleb ühel hetkel rnb, siis trance, siis electro jne. Muusikastiilid vahetuvad igas kohas, kus ma käinud olen.
3)Shottide asemel võid saada mahla.
4) Hollandlased arvavad, et nad on jube otsekohesed, kuid tegelikult on üliviisakad.
5) Hollandlased on pikad.
6)Kõiki kooke pole mõtet sisse kiiruga õgida.
Kõik oluline sai nüüd hinge pealt ära öeldud- et ikka kõik teaksid. Aga ma kirjutan enda eluolust ka siis.
Jõudsin eelmine esmaspäev siia- Groningeni. See on Amsterdamist 2,5 tunnise rongisõidu kaugusel, mis maksab vist välismaallasele 40 euri. Igaljuhul mingi mõttetult kalli summa.
Groningen on päris khuul linn- täitsa selline üliõpilaslinnake. Ma tegelt ei ole aru saanud kui suur see on. Need, kes minu suurepäraseid orienteerumisoksusi teavad, siis kindlasti mõistate põhjust.
Ma tean,et minu juurest on tsentrumisse umbes 10 mintuit jala. Kooli olen ainult bussiga läinud ja sinna vist bussiga ka 10 minutit. Ma pean endale ka jalgratta soetama- massisurvele alluma.
Ma elan ühikas ja jagan tuba ühe Ameerika tüdrukuga. Vist on päris okei:D. Kui ma hommikul silmad lahti tegin, siis teda polnud kodus, aga mingi 12 aeg ta ikka laekus. Nüüd magab- kui ärkab, siis uurin põhjalikumalt- ..aiaiiaiai.
Olen vist ise ka iga päev siin väljas käinud- meil on selline jõhker sotsialiseerumisprogramm. Siis täna ärkasin üles ja mõtlesin, et kuidagi väga raske on olla. Ma olen kuulnud, et pärast pidu võib selline asi juhtuda, aga õhtuks on mulle selgeks saanud, et mul on hoopis väike palavik- aga pole lugu. Coldrex saves the day.
Noo ja salsat käisin tantsimas ja eile laulsin karaoket ka´(olin lava peal mingi pundiga ja karjusin,et ärge mulle mikrofoni andke)
Mingid paarid tekkivad siin ka iga õhtu ja kogu aeg erinevad. Ma pole veel sellest aru saanud, mis toimub.Ma ütlen, imelikud on need vallalised inimesed. (Peab neid skeeeme siin põhjalikult uurima)
Täna on mingi suur pidu. Või noh nii palju kui mina olen aru saanud, siis siin on peopäevad esmaspäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, põhapäev. teisipäev selline kahtlane. Nii et ma ei tea nüüd. Tunnistan, et tegin see semester päris korralikult seda illuka/maailma-trenni, aga päris nii hulluks ka ei raatsi minna:D.
Kool algab homme, et siis hakkan asjalikuks ka.
Tervitsanshmervitan
Krõõtshmõõt
Ma teen selle järjekordse katse välismaal olles blogi hakata pidama. Ma vähemalt üritan olla tulbi ja seda reaalselt ka täita. Läksin siis tohe pooleks aastaks Hollandisse.
Ma olen siin olnud nüüd juba tervelt nädal aega ja ma olen märganud paari asja:
1) Hollandlastel on mingi imelik jalgrattafetish ja jalutamine 15 minutit tundub jube kummaline.
2) Kui sa oled klubis/baaris/pubis, siis tuleb ühel hetkel rnb, siis trance, siis electro jne. Muusikastiilid vahetuvad igas kohas, kus ma käinud olen.
3)Shottide asemel võid saada mahla.
4) Hollandlased arvavad, et nad on jube otsekohesed, kuid tegelikult on üliviisakad.
5) Hollandlased on pikad.
6)Kõiki kooke pole mõtet sisse kiiruga õgida.
Kõik oluline sai nüüd hinge pealt ära öeldud- et ikka kõik teaksid. Aga ma kirjutan enda eluolust ka siis.
Jõudsin eelmine esmaspäev siia- Groningeni. See on Amsterdamist 2,5 tunnise rongisõidu kaugusel, mis maksab vist välismaallasele 40 euri. Igaljuhul mingi mõttetult kalli summa.
Groningen on päris khuul linn- täitsa selline üliõpilaslinnake. Ma tegelt ei ole aru saanud kui suur see on. Need, kes minu suurepäraseid orienteerumisoksusi teavad, siis kindlasti mõistate põhjust.
Ma tean,et minu juurest on tsentrumisse umbes 10 mintuit jala. Kooli olen ainult bussiga läinud ja sinna vist bussiga ka 10 minutit. Ma pean endale ka jalgratta soetama- massisurvele alluma.
Ma elan ühikas ja jagan tuba ühe Ameerika tüdrukuga. Vist on päris okei:D. Kui ma hommikul silmad lahti tegin, siis teda polnud kodus, aga mingi 12 aeg ta ikka laekus. Nüüd magab- kui ärkab, siis uurin põhjalikumalt- ..aiaiiaiai.
Olen vist ise ka iga päev siin väljas käinud- meil on selline jõhker sotsialiseerumisprogramm. Siis täna ärkasin üles ja mõtlesin, et kuidagi väga raske on olla. Ma olen kuulnud, et pärast pidu võib selline asi juhtuda, aga õhtuks on mulle selgeks saanud, et mul on hoopis väike palavik- aga pole lugu. Coldrex saves the day.
Noo ja salsat käisin tantsimas ja eile laulsin karaoket ka´(olin lava peal mingi pundiga ja karjusin,et ärge mulle mikrofoni andke)
Mingid paarid tekkivad siin ka iga õhtu ja kogu aeg erinevad. Ma pole veel sellest aru saanud, mis toimub.Ma ütlen, imelikud on need vallalised inimesed. (Peab neid skeeeme siin põhjalikult uurima)
Täna on mingi suur pidu. Või noh nii palju kui mina olen aru saanud, siis siin on peopäevad esmaspäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, põhapäev. teisipäev selline kahtlane. Nii et ma ei tea nüüd. Tunnistan, et tegin see semester päris korralikult seda illuka/maailma-trenni, aga päris nii hulluks ka ei raatsi minna:D.
Kool algab homme, et siis hakkan asjalikuks ka.
Tervitsanshmervitan
Krõõtshmõõt
Subscribe to:
Posts (Atom)