Rääkisime eile pikalt selle üle, kui naljakas on see, et rahvuste stereotüübid- sakslased on täpsed/organiseeritud, mehhiklased ja hispaanlased ekstraverdid ja soojad jne., lähevad päris hästi kokku inimestega, keda ma olen siin kohanud. Üleeile rääkisin ühe usa tsikiga, kes rääkis sellest, kuidas tema iga aasta keskkoolis ballil käis (4 aastat siis) ja kuidas ta iga korra peale umbes 1000 dollarit kulutas. Samas on kuidagi ka tobe üldistada, sest inimese isiksused on siiski erinevad.

Kõige erinevaid ja samas millegi poolest sarnaseid inimesi olen ma kohanud siin Türgist. Esimesel päeval siin kohtusin ma ühe Türgi poisiga, kes siin õppinud jubaa 2 aastat ja nüüd ta tüütab mind iga päeb. Läheb vist natukene sinna orkuti-türgi-sõprade kategooriasse. Siis teine Türgi poiss oli aga hoopis vastupidine- malbe, viisakas, tagaihoidlik, igatses pere ja sõpru Türgist ning imestas L-Euroopa kultuuri üle. Järgmine Türgi tüdruk tegi viimane kord mõnuga tekiiila-shotte ja rääkis, kuidas ta oma vanematele mastrubeerimisega vahele jäi. Huvitav punt need türklased- seinast seina, aga samas nagu nende kergelt naiivne suhtumine ümbritsevasse on siiski sarnanane. Kuidagi teistmoodi asjadest arusaamine. Ma ei oska seda väga hästi seletada ja ilmselgelt minust kirjanikku ei saa. Aga noo kui ma Seattles õppisin, siis ma sain tuttavaks ühe Indoneesiast pärit tüdrukuga, kes oli tõsiselt tark ja ambitsioonikas tüdruk. Aga samas oli kuidagi jälle väga naiivne suhtumine ümbritsevasse- või kõik oli kuidagi must-valge. Ma ei tea, kas nii on õige öelda, aga võib-olla on see sotsiaalse kriitilise analüüsivõime puudumine. (Väga normaalselt mõtlen muidugi termineid välja siin)

Ma suvel kohtusin Kreekas ühe hästi sümpaatse portugaallasega, kes näiteks arvas, et tema tulevane pruut peab kindlasti olema ka portugaalllane, sest alati jääb teises kulutuuriruumis üles kasvanud inimestega puudu midagi- kas ei saada täpselt naljadest aru või mingi "asi", mis jääb täielikus enesemõistmisest puudu. Isegi kui viimane oskab ladusalt keelt. Ma nõustun. Kuigi me lõpuks jõudsime järeldusele, et ega see mehe/naise valimine just kõige ratsionaalsem tegevus siiski ei ole.


Veel olen ma tähele pannud, kui mõjutatavad inimesed on ja samas ka väheinformeeritud. Rääkisime majanduskriisist ja näiteks hispaanlased ja osad hollandlased arvavad, et majanduskriis on põhjustatud euro kasutuselevõtust- kuidas tänu sellele läks kõik kallimaks. Arutlesime hispaanlastega eelmine nädal Euroopa Liitu kuulumise üle ja kõik argumendid hakkasid sellega, et "aga MEIE ajalehes öeldi hoopis nii...". Hispaanlased on muidugi üldse väga kirglikud kaitsma enda seisukohti- emotsioonid laes ja pabahhh. Türklased on veendunud, et Euroopa on nende vastu ja me kiusu pärast ei taha neid Euroopa Liitu. See, et Türgi väed on Küprosel ja muud asjaolud ei ole üldse argumendid. Samas ma ei teadnud,et türklased peavad ise EL riikidesse minekuks viisat taotlema ja üleüldse reisimine on väga suur probleem- nad peavad saama kutse kellegilt sihtriigist, et üldse viisat taodelda. Aga meie saame Türki juu väga lihtsalt reisida. Eks tuleb hakata hindama seda, et Eesti on jõudnud sinna punkti, kus saab väga lihtsalt Soome ehitajaks minna.


Kohalikku klatshijakõmu ka: 1) mu toakaaslasel on peika- 2 nädalat väga kiire töö, 2) mu apeslinimahl läks külmkapis ümber

(ja ma tean, et kirjavead ja valed lausekonstrukutsioonid häirivad silma, aga ma tõesti ei viitsi nii palju süveneda (Maarit- mu kallis refrent- andesta mulle mu patud)

Olge mõnusad
krõõdashmõõda