Mul selle blogi-pidamisega, läheb vist ikka nii nagu alati: alguses olen väga entusiastlik ja siis pärast nagu ei viitsi/jaksa midagi väga kirjutada. Aga noo nii, üritan siis ikka midagi kirjutada.
Aeg on nagu alati väga kiirelt läinud. Meil oli siin suur eksamisessioon ka, nii et pidi seda raamatu-tarkust ka taga ajama. Maimets käis ka eelmine nädal siin, mis oli eriti tore ja mõnus. Tekitas sellise väikse Eesti-igatsuse ka! Tegime seda meie traditsioonist pühapäeva-nalja seekord esmaspäeval, aga nooh aeg ei küsi ja väga pull oli igaljuhul.

Täna käisin lõbustuspargis ja siis juhtus selline naljakas lugu. Hommikul poole 9 aeg läksime rongijaama ja kuna ma käisin eile hästi korra väljas ka, siis hakkasin just rääkima, et keda ma peol nägin ja siis just niemtasin ühe nime, kui näen seda sama kutti ja ta sõpra. Nad istusid rongijaamas ja söid saia. Ma pean siinkohal vajalikuks rõhutada, et nad arutlesid selle üle, kas üks nendest on klaasist. Et siis jah, nad olid otse baarist hommikul rongijaama tulnud- täpset vastust nad ei osanud meile anda miks. Igaljuhul me saime päris korralikult naerda. Aga entusiasltikud noormehed otsustasid meiega lõbustusparkki kaasa tulla. Me nüüd väga kahtlesime, kas see väga hea mõte on, et pärast rasket pidu olen kuulnud, et võib-olla on parem magada, kui Ameerika mägedes väike tiir teha. Aga noh see oli siiski ainult meie arvamus. Igaljuhul ühinesid ma meiega. Lõuna aeg võttis üks noormees nende sinnatuleku kokku: "Teate, ma olen ikka igalpool ärganud, aga lõbustuspargis üles ärgata- see on hoopis uus kogemus!" Tegelt pean neile au andma, sest nad tegid väga vapralt kõik asjad kaasa ja vingumist oli ka ikka minimaalselt.

Muidu siin vanaviisi. Ruumiel käsib prjoket, et ei räägi 24h-d ühtegi sõna. Siis nagu poolkahtlane siin vaikuses istuda, aga noh kõigil omad hobid. Tal on homme suur-süntar ka, nii et ostsin talle suure klouni-näoga pulgakommi. Ise olen väga rahul.

Muidu meil siin majas prageu vaiksem periood- kõik õpivad ja hästi paljud on ära ka. Aga noo ikka tegelt päris tugev bondimine on selle 3 kuu jooksul olnud, et ikka päris kahju võib siit ära ka minna. Aga noo ma ei hakka siin rohkem sentimentaalsusi pilduma ja täna nagu diipi ka ei viitsi panna.

Aga ma üritan rohkem kirjutada nüüd ja nii:) Musimusi